Sisutekst
Category Archives: Uncategorized
B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava
Koolitaja | Kristiine Autokooli OÜ |
Õppekava nimetus | B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava |
Õppeviis | kontaktõpe, e-õpe, iseseisev õpe |
Koolituse liik | kursus |
Liiklusteooria õppemaht | vähemalt 28 akadeemilist tundi |
Sõiduõppe maht | vähemalt 30 sõidutundi |
Õppetöö keeled | eesti |
Kontrollivorm | eksam, vahetest |
Hindamiskriteeriumid | Koolitus lõpeb teooria- ja sõidueksamiga. Teooriaeksami temaatika vastab MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 2 toodud temaatikale. Eksam korraldatakse testide vormis. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam koosneb 50st ühe õige vastusega küsimusest, millest 15 küsimust käsitlevad liiklusohutust. Eksam arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on vähemalt 45, kusjuures liiklusohutusteemalistes küsimustes ei tohi olla üle kahe vea. Eksam kestab kuni 40 minutit. E-õppevormi kasutavatel õppuritel on iga teema või iga teemade ploki lõpus ette nähtud kohustuslikud vahetestid, mille eesmärk on kontrollida vajalike õpiväljundite saavutamist. Teooriaeksamile lubatakse õppurit pärast vahetestide edukat sooritamist. Sõidueksamile lubatakse õppurit pärast teooriaeksami edukat sooritamist. Sõidueksam kestab vähemalt 45 minutit. Selle käigus kontrollitakse eksamineeritava oskust sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtida erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Eksamil võidakse kontrollida ka MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 4 toodud harjutuste sooritamist. Sel juhul antakse iga harjutuse sooritamiseks kuni kaks katset ja kasutatakse nimetatud lisas toodud hindamiskriteeriumeid. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam arvatakse sooritatuks, kui eksamineeritava sõiduoskused on piisavad, et juhtida sõidukit kindlalt, ohutult ja iseseisvalt. Eksam lõpeb enneaegu, kui eksamineeritav tekitab liiklusohtliku olukorra või ei suuda sooritada harjutust kahe katsega. |
Eesmärgid | Koolituse eesmärk on anda tulevasele sõidukijuhile teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks kooskõlas B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega. Koolituse eesmärk on samuti luua eeldused juhi vastutustundliku liikluskäitumise ning ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemiseks. |
Sisu | Õppeained on toodud allpool. |
Õpiväljundid | Õpiväljundid on esitatud allpool. |
Õppetöö korralduslikud alused | Koolitus vastab liiklusseaduse, MKMi määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ ning MKMi määruse nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“ nõuetele. Koolituse lõpetanu saab koolituskursuse tunnistuse. Juhi esmaõpe jaguneb alg- ja lõppastme õppeks. Algastme õpe lõpeb riiklike eksamite sooritamisega Maanteeametis ja esmase juhiloa saamisega. Lõppastme õppe pikkus on 23 kuud, mille käigus täiendab esmase juhiloa omanik oma oskusi liikluses iseseisvalt ning läbib lõppastme koolituse. Nii alg- kui ka lõppastmes toimub juhi ettevalmistamine liiklusteooriaõppe ja õppesõitude vormis. Liiklusteooriaõppe aineid läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Teoorialoenguid korraldatakse nõuetekohases õppeklassis. Ühe teooriatunni pikkus on 45 minutit. Õppevormiks on auditoorne õppevorm, iseseisev töö ja praktikum. Praktikumi vormis toimub õppeaine „Libedasõidu riskivältimise praktikum“ ning võimaluse korral õppeaine „Pimeda ajal sõiduki juhtimine“. Algastme õppes antakse iga loengu lõpus iseseisev töö. Selle eesmärk on materjali süvendatud õppimine ja loengus saadud teadmiste kinnistamine. Iseseisva töö osakaal on individuaalne. Auditoorse õppevormi asemel võidakse õppuri soovil kasutada elektroonilist õppevormi. Sel juhul toimub auditoorses vormis kuus õppetundi, kus käsitletakse MKMi määruse 60 lisas 6 sätestatud temaatikat. Elektroonilise õppevormi kasutamisel on auditoorse õppetöö osakaal vähemalt 21%. Õppesõitude minimaalne maht on 30 sõidutundi, tegelik maht on individuaalne. Õppesõitu korraldatakse nõuetekohase õppesõidukiga. Ühe sõidutunni pikkus on 45 minutit. Iga õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile õppesõidutundide arvu ja hinnangu õpilase oskuste kohta. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud (A/MA). Õppesõitude teemad läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Linnaliiklusesse lubatakse õppurit pärast õppeaine „Sõiduki käsitsemine“ läbimist. Õppeaine „Sõit individuaalprogrammi järgi“ läbimine ei ole kohustuslik. Sõiduõppe aine „Pimeda ajal sõiduki juhtimine“ toimub kas simulaatoril või tavalise sõidutunni vormis. Viimasel juhul toimub sõidutund pimeda ajal ning sõidetakse enamasti valgustamata asulavälistel teedel. Sõiduõppe ained „Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine“ ja „Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine“ toimuvad selleks ettenähtud libedasõidu õppeväljakul. Sõiduõppe raames tehakse võimaluse korral koostööd juhendajaga, kellega õpilane läbib sõidupraktikat. Sel juhul koostatakse koos juhendajaga individuaalne sõidupraktika plaan, mille eesmärk on kinnistada sõiduõppe käigus omandatud sõiduoskusi. Jätkuõppe kaudu valmistatakse ette juhtimisõiguse taotlejaid, kes ei ole riiklikku sõidueksamit kolme korraga sooritanud. Selle eesmärk on juhi süvendatud ettevalmistamine, et tagada vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Juhi jätkuõpe toimub üldjuhul õppesõidu vormis, selle sisu määrab sõiduõpetaja, lähtudes sõidueksami mittesooritamise põhjustest. Jätkuõppe minimaalne maht on kaks sõidutundi. |
Õppekavarühm | Täienduskoolituse standardi kohaselt määratlematu |
Õpingute alustamise tingimused | Vastavalt liiklusseadusele ja MKMi määrusele nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“. |
Kinnitatud | Õppekava on kinnitatud 06.02.2020. |
Teooria- ja sõiduõppe ained ja õppemahud
Esmaõppe algaste | |||
Teooriaõpe | Sõiduõpe | ||
Õppeaine | Õppetunde | Õppeaine | Sõidutunde |
1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest | kokku vähemalt 24 | 1. Juhi tööasend ja turvavarustus | kokku vähemalt 27 |
2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine | 2. Sõiduki käsitsemine | ||
3. Liiklus kui süsteem | |||
4. Ohutu liiklemise põhimõtted | |||
5. Teiste liiklejatega arvestamine | |||
6. Sõiduki turvalisus | |||
7. Inimene sõidukijuhina | |||
8. Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites | 3. Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel | ||
9. Sõidujärjekord sõites | 4. Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides | ||
10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis | 5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige | ||
11. Sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine | |||
12. Käitumine liiklusõnnetuse korral | |||
13. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige | 6. Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal | ||
14. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil | 7. Keskkonda säästev sõiduki juhtimine | ||
15. Keskkonda säästev sõiduki kasutamine | 8. Õppesõit individuaalprogrammi järgi | ||
16. Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes | |||
17. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine | 2 | 9. Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine | 1 |
18. Pimeda ajal sõiduki juhtimine | 1 | 10. Pimeda ajal sõiduki juhtimine | 1 |
TE. Liiklusteooria eksam | 1 | SE. Sõidueksam | 1 |
Kokku esmaõppe algastmes vähemalt | 28 | Kokku esmaõppe algastmes vähemalt | 30 |
Jätkuõpe | |||
Teooriaõpe | Sõiduõpe | ||
Teema | Õppetunde | Teema | Sõidutunde |
JÕ. Jätkuõpe | vajaduse korral (õppemaht määratakse individuaalselt) | JÕ. Jätkuõpe | 2 |
Kokku jätkuõppes vähemalt | 2 |
Lõppastme koolitus | |||
Teooriaõpe | Sõiduõpe | ||
Teema | Õppetunde | Teema | Sõidutunde |
LT1. Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes. | 3 | LS1. Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine | 1 |
LT2. Libedasõidu riskivältimise praktikum | 1 | LS2 .Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine | 1 |
Kokku lõppastme koolituses | 4 | Kokku lõppastme koolituses | 2 |
Õpiväljundid
- ESMAÕPPE ALGASTME ÕPIVÄLJUNDID
- Teooriaõpe
- Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest
Pärast koolitust õpilane:
1.1.1.1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;
1.1.1.2. teab õppetöö korraldust;
1.1.1.3. teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente;
1.1.1.4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhi koolituse eesmärgid.
- Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
Pärast koolitust õpilane:
1.1.2.1. on valmis vastutama oma õppimise eest;
1.1.2.2. on koostanud individuaalse õppeplaani;
1.1.2.3. teab, kuidas koolitaja iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab.
- Liiklus kui süsteem
Pärast koolitust õpilane:
1.1.3.1. teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat;
1.1.3.2. teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid;
1.1.3.3. mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;
1.1.3.4. teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.
- Ohutu liiklemise põhimõtted
Pärast koolitust õpilane:
1.1.4.1. mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine;
1.1.4.2. teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid;
1.1.4.3. teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid;
1.1.4.4. on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.
- Teiste liiklejatega arvestamine
Pärast koolitust õpilane:
1.1.5.1. teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejarühmi;
1.1.5.2. teab erinevate liiklejarühmade käitumise eripärasid;
1.1.5.3. teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähekaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid;
1.1.5.4. omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestama eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega;
1.1.5.5. mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;
1.1.5.6. on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähekaitstud liiklejatega, ja tagama oma käitumisega nende ohutuse.
- Sõiduki turvalisus
Pärast koolitust õpilane:
1.1.6.1. mõistab sõiduki kasutaja juhendiga tutvumise olulisust;
1.1.6.2. teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);
1.1.6.3. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama;
1.1.6.4. teab sõitjate- ja veoseveo ja turvavarustuse kasutamise nõudeid;
1.1.6.5. teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid;
1.1.6.6. teab kasutatavale mootorsõidukile kehtivaid tehnoseisundi nõudeid;
1.1.6.7. teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel;
1.1.6.8. teab sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele.
- Inimene sõidukijuhina
Pärast koolitust õpilane:
1.1.7.1. teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid;
1.1.7.2. teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikkus enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus, oma võimekuse tõestamise soov) mõjutavad juhi käitumist;
1.1.7.3. teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;
1.1.7.4. on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks;
1.1.7.5. on motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu üldistes eesmärkides ja käitumises;
1.1.7.6. teab kõrvaliste tegevuste mõju juhile ning sellest tulenevaid ohte.
- Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites
Pärast koolitust õpilane:
1.1.8.1. teab, kuidas sõitu ohutult alustada;
1.1.8.2. teab tee erinevaid osi ja nende otstarvet;
1.1.8.3. teab sõiduki asukoha valikuga seotud reegleid;
1.1.8.4. teab, kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil;
1.1.8.5. on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima.
- Sõidujärjekord sõites
Pärast koolitust õpilane:
1.1.9.1. oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud liiklusreegleid;
1.1.9.2. omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;
1.1.9.3. on motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud võimalikke ohte vältima.
1.1.10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis
Pärast koolitust õpilane:
1.1.10.1. teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud reegleid;
1.1.10.2. teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes sõiduki juhtimisega asulas;
1.1.10.3. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;
1.1.10.4. on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.
- Sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine
Pärast koolitust õpilane:
1.1.11.1. teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatumisega ning hädapeatamisega seotud liiklusreegleid;
1.1.11.2. teab, kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt käituda; 1.1.11.3. on motiveeritud peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud reegleid järgima;
1.1.11.4. teab, kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida.
- Käitumine liiklusõnnetuse korral
Pärast koolitust õpilane:
1.1.12.1. teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;
1.1.12.2. teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi.
- Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
Pärast koolitust õpilane:
1.1.13.1. teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi;
1.1.13.2. teab, kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata;
1.1.13.3. teab, kuidas käituda möödasõidetava rollis;
1.1.13.4. on motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust ohutuse tagamise eesmärgil.
- Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil
Pärast koolitust õpilane:
1.1.14.1. teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu teha;
1.1.14.2. mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
1.1.14.3. on motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima;
1.1.14.4. teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, väsimus, halb nägemine jms).
- Keskkonda säästev sõiduki kasutamine
Pärast koolitust õpilane:
1.1.15.1. teab, kuidas sõiduki kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada;
1.1.15.2. oskab leida sõiduki kasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise kohta;
1.1.15.3. teab, kuidas jälgida kütusekulu;
1.1.15.4. on motiveeritud sõidukit kasutades keskkonda säästma;
1.1.15.5. mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis.
- Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes
Pärast koolitust õpilane:
1.1.16.1. teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada;
1.1.16.2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida.
- Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine
Pärast koolitust õpilane:
1.1.17.1. teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
1.1.17.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;
1.1.17.3. mõistab erinevate tee- ilmastikuolude iseärasusi ning nende mõju sõiduki juhitavusele;
1.1.17.4. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.
- Pimeda ajal sõiduki juhtimine
Pärast koolitust õpilane:
1.1.18.1. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral;
1.1.18.2. mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;
1.1.18.3 omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega;
1.1.18.4. saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest.
- Sõiduõpe
1.2.1. Juhi tööasend ja turvavarustus
Pärast koolitust õpilane:
1.2.1.1. oskab teostada sõiduki sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades sõiduki käsiraamatut;
1.2.1.2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;
1.2.1.3. oskab kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;
1.2.1.4. oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;
1.2.1.5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte;
1.2.1.6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.
1.2.2. Sõiduki käsitsemine
Pärast koolitust õpilane:
1.2.2.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel;
1.2.2.2. teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale;
1.2.2.3. omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
1.2.2.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
1.2.2.5. on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.
1.2.3. Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel
Pärast koolitust õpilane:
1.2.3.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides;
1.2.3.2. omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks;
1.2.3.3. oskab peatuda ja parkida teel;
1.2.3.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
1.2.3.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
1.2.3.6. omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
1.2.3.7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
1.2.4. Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
Pärast koolitust õpilane:
1.2.4.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt;
1.2.4.2. omab teel sõitmisel erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi;
1.2.4.3. teab erineva liiklusega teedel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
1.2.4.4. mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
1.2.4.5. omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
1.2.4.6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
1.2.4.7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega;
1.2.4.8. on võimeline hindama olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;
1.2.4.9. on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.
1.2.5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
Pärast koolitust õpilane:
1.2.5.1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks ja ümberpõikeks vajalike eelduste olemasolu;
1.2.5.2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;
1.2.5.3. oskab ohutult mööda sõita ja ümber põigata nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu;
1.2.5.4. oskab käituda möödasõidetava rollis;
1.2.5.5. oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat;
1.2.5.6. omab realistlikku arusaama isiklikest, möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.
1.2.6. Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal
Pärast koolitust õpilane:
1.2.6.1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita;
1.2.6.2. mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
1.2.6.3. on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima; 1.2.6.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine.
1.2.7. Keskkonda säästev sõiduki juhtimine
Pärast koolitust õpilane:
1.2.7.1. oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt;
1.2.7.2. mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist; 1.2.7.3. on motiveeritud juhtima sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt;
1.2.7.4. omab realistlikku arusaama isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
1.2.7.5. on teinud plaani, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
1.2.8. Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine
Pärast koolitust õpilane:
1.2.8.1. oskab sooritada äkkpidurduse;
1.2.8.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;
1.2.8.3. omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki peatamisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
1.2.8.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
1.2.8.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning ohutu piki- ja külgvahega.
1.2.9. Pimeda ajal sõiduki juhtimine
Pärast koolitust õpilane:
1.2.9.1. oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja oma sõiduki teistele paremini märgatavaks teha;
1.2.9.2. mõistab oludele vastava sõidukiiruse valiku vajadust;
1.2.9.3. teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;
1.2.9.4. oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske; 1.2.9.5. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
LÕPPASTME KOOLITUSE ÕPIVÄLJUNDID
- Teooriaõpe
2.1.1. Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes
Pärast koolitust õpilane:
2.1.1.1. teab ohte suurendavaid tegureid liikluses;
2.1.1.2. mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi eeliseid;
2.1.1.3. teab, millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine;
2.1.1.4. tajub ja teab enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku külgi ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
2.1.1.5. on motiveeritud sõitma säästlikult, ohutult ja teiste liiklejatega arvestavalt.
2.1.2. Libedasõidu riskivältimise praktikum
Pärast koolitust õpilane:
2.1.2.1. teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
2.1.2.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;
2.1.2.3. mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil;
2.1.2.4. mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev;
2.1.2.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.
- Sõiduõpe
2.2.1. Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine
Pärast koolitust õpilane:
2.2.1.1. omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest;
2.2.1.2. on motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
2.2.2. Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine
Pärast koolitust õpilane:
2.2.2.1. omab realistlikku arusaama isiklikest, äkkolukorras toimetulekuks vajalikest oskustest ja võimalustest;
2.2.2.2. oskab äkkpidurdamist;
2.2.2.3. oskab kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid;
2.2.2.4. oskab valida vastavalt tee olukorrale ja -trajektoorile erinevaid pidurdamistehnikaid ja mõistab sõiduki juhitavust pidurdusprotsessi vältel;
2.2.2.5. mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ohutuse taastamiseks ette võtta on piiratud;
2.2.2.6. on motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.